VI. TOIMETULEK
VI.1. Sotsiaalpoliitika alused
VI.1.1. Meie sotsiaalpoliitika on suunatud inimarengule. Meie eesmärk on soodustada iga inimese iseseisva toimetuleku võimet ja täisverelist osalemist ühiskonnaelus. Ühiskond peab olema korraldatud selliselt, et suurem osa inimestest oleksid võimelised iseseisvalt toime tulema.
VI.1.2. Riik ei saa võtta inimeselt vastutust toimetuleku eest, kuid ta peab aitama tal seda kanda. Riigi ülesanne on sotsiaalpoliitika kaudu tagada rahvusliku inimvaru kasv ja kvaliteet ning inimarengu üldine paranemine.
VI.1.3. On võimalik ja vajalik suurendada iseseisva toimetuleku võimalusi kaasaegse hariduse ja pideva täiendõppe abil, mis aitavad inimesel kohaneda kiirelt muutuva eluga ja tal endal seda muuta.
VI.1.4. Riigi ettevõtlus-, tööturu-, palga- ja maksupoliitika peab kaasa aitama toimetuleku kindlustamisele.
VI.1.5. Sotsiaalkindlustussüsteem peab tagama inimesele kindlustunde nende olukordade puhuks, kus iseseisev toimetulek on raskendatud.
VI.1.6. Omavalitsustel peab olema piisavalt raha, et nad saaksid järgida seadusega ettenähtud sotsiaalkindlustuse standardit.
VI.1.7. Me toetame nii riigi kui ka kohalikul tasandil aktiivset sotsiaalpoliitikat, mis on suunatud kriiside ennetamisele ja abivajajate õigeaegsele väljaselgitamisele. Ühiskonna eriline tähelepanu peab kuuluma noortele, kes alles otsivad oma võimetele sobivat kohta ühiskonnas; väikese sissetulekuga, eeskätt lasterohketele peredele; pikaajalistele töötutele; puuetega inimestele; vanuritele ja pensionieelses eas inimestele.
VI.2. Pered
VI.2.1. Meie perepoliitika eesmärk on soodustada püsivate lasterikaste täisperede arvu kasvu ja aidata kaasa kõigi perede iseseisvale toimetulekule. Peame vajalikuks senisest suuremat tähelepanu pereeluks ja lastekasvatamiseks sobiva keskkonna loomisele.
VI.2.2. Oleme seisukohal, et Eesti demograafilise olukorra parandamiseks on vaja ellu rakendada pikaajaline riiklik programm, mille tulemusel väärtustataks laste kasvatamist perekonnas, tagataks lastega perede sotsiaalne ja majanduslik toimetulek tasemel, mis võimaldab kõigi laste kasvatamist ja koolitamist vastavalt nende võimetele ning loodaks toimivad sotsiaalsed garantiid ja stiimulid, mis tagaksid noorte emade konkurentsivõime tööturul. Eestis ei tohi ükski laps jääda hoolitsuseta.
VI.2.3. Käsitleme lastetoetust kui toetust lapsele – ühiskonna majanduslikku abi oma uuele liikmele.
VI.2.4. Üksikvanemaga pere vajab ühiskonnalt suuremat tähelepanu ja toetust, et ta suudaks kindlustada oma lastele inimväärse kodu.
VI.2.5. Peretoetuste süsteem peab olema selline, mis võimaldaks vältida omandatud abituse väljakujunemist ja asotsiaalsuse edasikandumist lastele.
VI.2.6. Lapsehoolduspuhkusel olles peavad vanemal säilima kõik töökohaga seotud garantiid.
VI.2.7. Perel peab olema võimalik valida, kas kasvatada last kodus või kasutada laste päevahoiu teenust. Tööandjaid on vaja motiveerida, et väikelaste vanemad saaksid soovi korral töötada kodus või osalise tööajaga.
VI.2.8. Omavalitsus peab tagama avahooldussüsteemi toimimise peredes olevate vanurite ja puuetega inimeste kodus hooldamiseks.
VI.2.9. Töötava naise koduse koormuse vähendamiseks on vaja, et kohalik võim soodustaks argielu infrastruktuuri (kauplused, teenindus) moderniseerimist ja koduteenuste kättesaadavust.
VI.2.10. Laste õigus elada turvaliselt tuleb tagada seadusega ja lastekaitse praktilise korraldusega. Koduhoolitsusest ilma jäänud ja perevägivalla all kannatavate laste jaoks on vaja luua turvakodude, internaatkoolide, kriisi- ja nõustamisteenistuste ning tugiperede süsteem.
VI.3. Töötu sotsiaalne kaitse
VI.3.1. Elanikkonna kindlustamine tööga eeldab hästiarenenud tööturuametite ja tööhõivega tegelevate erastruktuuride koostööd ning laialdast, tööhõivele orienteeritud täiend- ja ümberõppesüsteemi. Töötutele suunatud vahendite kasutamisel tuleb rahalisele abile eelistada tööturuteenuseid, mis aitavad tööotsija ümber õpetada ja tal tööd leida. Vajalik on koostöö erasektoriga hõive suurendamisel.
VI.3.2. Töötul on õigus saada majanduslikku abi, mis võimaldab tal toime tulla ja jätkata tööotsinguid. Toetame seaduse alusel tegutseva kohustusliku töötuskindlustuse loomist, milles peavad osalema nii tööandjad kui ka töövõtjad. Soovime selles valdkonnas teha tihedat koostööd ametiühingutega.
VI.3.3. Arvestades noorte ja naiste töötuse kasvu ning ülikõrge töötusega asulate ja piirkondade olukorda, on aeg tunnistada tööpuudus Eestis tõsiseks riiklikku programmi nõudvaks sotsiaalseks probleemiks. Peame esmatähtsaks töökohtade juurdekasvu tagavate tööandjate sotsiaalset tunnustamist ning stimuleerimist, võitlust struktuurse ja regionaalse tööpuudusega, noorte töötuse ennetamist ning pikaajaliselt töötute perede sotsiaalset kaitset. Riik ei tohi endale lubada samme, mille tagajärjeks võib olla struktuurse või regionaalse tööpuuduse järsk suurenemine.
VI.3.4. Eesti riik vajab töö- ja palgapoliitikat, mis põhineks tööandja ja töövõtja ühisel sotsiaalsel vastutusel ning omavahelisel partnerlusel ja tagaks kõigile, kes teevad korralikult tööd, ka korraliku, s.t. perekonna normaalseks toimetulekuks piisava sissetuleku. Peame vajalikuks vähendada palgatulude regionaalseid, soolisi ja muid diskrimineerivat laadi erinevusi.
VI.4. Tervishoid
VI.4.1. Me lähtume põhimõttest, et tervist on kergem ja odavam hoida kui haiget ravida. Tervishoid peab aitama inimesel säilitada tema kehalist, vaimset ja emotsionaalset heaolu. Tervisepoliitika osaks peab saama hoolitsus keskkonnakaitse, tervisliku toitumise ja tervisespordi arendamise eest ning ebatervislike harjumuste vastane selgitustöö, mis peab algama kodust ja koolist. Hoolitsus tervislike eluviiside ja rahvaspordi arengu eest on eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne.
VI.4.2. Tervishoiusüsteem peab hõlmama koostoimivat riiklikku-, munitsipaal- ja erameditsiini. Pooldame tervishoiureformi jätkamist suunas, mille peamiseks sisuks on perearstisüsteemi kui kõigile abivajajatele kättesaadava elukohajärgse arstiabi arendamine kohaliku omavalitsuse ja haigekassa koostööna ning omavalitsuse vastutus pikaravi- ja kodupõetuse kättesaadavuse eest. Tervishoiukorraldus peab ühendama arstiabi kättesaadavuse, kvaliteedi ja ökonoomsuse põhimõtted.
VI.4.3. Ravikindlustussüsteem vajab edasiarendamist. Me ei poolda ravikindlustusmaksu laekumist riigikassasse, sest see on ebaotstarbekas ning kindlustuspõhimõtteid eirav. Peame otstarbekaks, et ravikindlustusmaksu kokkuleppelise määra tasuks nii tööandja kui ka töövõtja, see tõstaks patsiendi vastutust ning tagaks ühiskondliku kontrolli ravikindlustusrahade kasutamise üle.
VI.4.4. Seadusega tuleb tagada patsiendi õigus saada kvalifitseeritud arstiabi ning sätestada, kes ja millisel määral kannab vastutust ebakvaliteetse või valesti määratud ravi korral.
VI.4.5. Seadusega tuleb sätestada, milline osa tervishoiuteenuste eest tasutakse ravikindlustusmaksuga, milline riigieelarvest ning millise tasub patsient.
VI.4.6. Me peame vajalikuks hakata pidama individuaalse ravikindlustuse arvestust ning rakendama kõrgema sissetulekuga isikute puhul raviteenuste eest otse tasumist (ravikindlustuse krediitkaart), mille puhul kindlustus hüvitab kindlustatule ravikulud esitatud arve põhjal ning võimaldada pikaajalise ja kalli ravi puhul kindlustatule ka krediiti.
VI.4.7. Suuremat tähelepanu vajavad koolitervishoid ja tervisekasvatus. On vaja suurendada koolide kehalise kasvatuse, tantsu- ja ujumistundide arvu ning kohalikul omavalitsusel tuleb koolisporti toetada.
VI.4.8. On vaja tagada igale kooliõpilasele kättesaadav täisväärtuslik lõunasöök. Ükski Eesti kooliõpilane ei tohi kannatada alatoitluse all.
VI.4.9. Me peame levivat narkootikumitarbimist noorsoo tervisele ähvardavaks ohuks ja selle vastu võitlemist tervisekasvatuse üheks tähtsamaks ülesandeks.
VI.5. Hoolekanne
VI.5.1. Hoolekande esmane ülesanne peab olema inimese toimetulekuvõime taastamine, säilitamine ja arendamine, kuni see on võimalik.
Vi.5.2. Puuetega inimeste ja vanurite taastusravi ning toetussüsteemi loomine, mis tagaks nende maksimaalse enesega toimetuleku ning täisväärtusliku osalemise ühiskonnaelus, on ülesanne, mida peab täitma riik koostöös omavalitsusega.
VI.5.3. Toimetuleku toetamiseks tuleb omavalitsustel rajada sotsiaalkortereid ja toimetulekukeskusi, mis ühendavad pansionaadi, huvikeskuse, nõuandla, osalise toimetulekuabi ja jõukohase töö võimaluse.
VI.5.4. Avahoolduse, vanurite ning kehalise puudega inimeste hooldekodude, pikaravihaiglate ja laste turvakodude teenuse korraldamine on omavalitsuste kohustus.
VI.5.5. Sotsiaaltoetuste saajatele ja pensionäridele ning lastele ühistranspordi ja kultuuriteenuste hinnasoodustuste loomine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
VI.5.6. Keskvalitsus ja omavalitsused peavad hoolt kandma kinnipidamiskohtadest vabanenute rehabilitatsiooni ja tööhõive korraldamise eest ning piiritlema oma ülesanded selles valdkonnas nii, et karistuspoliitika aitaks kaasa kuritegevuse vähenemisele.
VI.6. Pensionid
VI.6.1.Me peame lähiaja kõige olulisemaks sotsiaalreformi ülesandeks uue, tulevikku suunatud pensionisüsteemi rakendamist, mis annab kindlustunde vanaduspäevadeks praegu tööeas olevale põlvkonnale ning parandab ka praeguste pensionäride ainelist olukorda.
VI.6.2. Uus pensionisüsteem peab põhinema laiapõhjalisel ühiskondlikul kokkuleppel, milles oleksid põimunud eri põlvkondade, tööandjate ja töötajate ning riigi ja üksikisiku huvid. Ainult see tagab pensionisüsteemi stabiilsuse.
VI.6.3. Eesti rahvastiku vanuselist koostist ja majandusliku arengu taset ning tulevikuväljavaateid silmas pidades tuleb lähiajal luua pensionisüsteem, mis koosneb riiklikust pensionikindlustusest ja vabatahtlikust, eraalgatusele tuginevast pensionikindlustusest. Riiklikus pensionikindlustuses tuleb võtta sihiks seniselt jaotuspõhimõttel rajanevalt pensionisüsteemilt järk-järgult üle minna kogumispõhimõttel toimivale pensionikindlustusele.
VI.6.4. Riiklik pensionikindlustus peab tagama igale pensioniikka jõudnud isikule vähemalt sotsiaalsele elatusmiinimumile vastava sissetuleku; sellele lisandub isiku individuaalsest sissemaksest arvestatav osa.
VI.6.5. Püsiva või ajutise töövõimetuse puhuks tuleb ette näha töövõimetuspension, mille suuruse määramisel arvestatakse töövõime kaotuse astet ja isiku eelnevat tööpanust.
VI.6.7. Toitjakaotuspension peab tagama iseseisva toimetuleku isikutele, kes on olnud ülalpeetavad ja kellel puudub võimalus tööle asuda.
VI.7. Puuetega inimesed
VI.7.1. Töö- ja eluruumid, ameti-, haridus-, kultuuri-, spordi- ja teenindusasutused, linnakeskkond ja transport peavad vastama puuetega inimeste vajadustele. Nende järgi tuleb kohandada ehituse ja keskkonnakujunduse standardid.
VI.7.2. Puuetega inimestel on õigus riiklikult tagatud eriõppele ja õigus saada abi olmeliseks toimetulekuks. Selleks on vajalik tõhus infovahetus puuetega inimeste, nende organisatsioonide ja ühiskonna vahel.
VI.7.3. Puuetega inimeste tööhõive suurendamiseks on vaja ergutada maksusoodustustega neid ettevõtjaid, kes kasutavad puuetega inimeste tööjõudu, ning toetusega neid puuetega inimesi, kes ise töökohti loovad. Puuetega inimeste tööhõive korraldamisega peavad tegelema nii omavalitsused kui ka tööturuamet.
VI. 7.4. Puuetega inimeste tarvis oluliseks eneseteostus- ja toimetulekuvõimaluseks peame väikeettevõtlust.
VI.8. Eluase
VI.8.1. Oleme seisukohal, et inimväärse ja turvalise elu üheks eelduseks on eluaseme olemasolu, mida inimene ja pere saab pidada oma koduks. Seadused peavad kaitsma kodu puutumatust.
VI.8.2. Keskvalitsus ja omavalitsused peavad igati soodustama investeeringuid eluaseme soetamiseks ja elamute heakorrastamiseks. Peame vajalikuks eluasemelaenu soodustusi noortele peredele ja laenu osalist riigi- või omavalitsusepoolset kustutamist seoses lapse sünniga.
VI.8.3. Omavalitsuste käsutuses peab olema piisav arv kortereid, mida saab kasutada nende inimeste majutamiseks, kes ei suuda endale ise eluaset muretseda või kes on sunnitud elamispinna vabastama oma kohustuste täitmatajätmise tõttu. Seadusega tuleb keelata lastega perede tänavale tõstmine ilma neile uut peavarju pakkumata. Tuleb arendada munitsipaalelamuehitust.
VI.8.4. Oleme otsustavalt vastu omanike ja üürnike vastandamisele. Seadusega tuleb kaitsta nii omaniku kui üürniku huve ning sätestada mõlema poole õigused ja kohustused. Kohalik omavalitsus peab tegusalt kaasa aitama vastastikusele huvide arvestamisele ja nende tasakaalustamisele aktiivse eluasemepoliitika kaudu.
VI.8.5. Me soosime konkurentsi kommunaalmajanduses ja selle kaudu teenuste hinna alanemist ning paremat teenindamist. Monopoolses seisundis ettevõtete hinnakujundus tuleb allutada kohaliku võimu ausale ja asjatundlikule kontrollile.
VI.9. Noorsoopoliitika
VI.9.1. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on soodustada ja toetada noorte igakülgset arengut õppimise, vaba aja veetmise ja enesetäiendamise kaudu ning aidata noori iseseisva elu alustamisel. Peame oluliseks kultuuridevahelise suhtlemise kaudu saadavat kogemust rahvusvahelise noorsootöö kaudu. Noorsoopoliitika peab tegelema erineva sotsiaalse taustaga ja erinevatest rahvusest noortega, noorsootöötajate koolituse ja täiendõppega, noorsootööorganisatsioonidega, noorte nõustamisega, pikaajaliste sooduslaenude eluaseme võimaldamiseks, sotsiaaltoetuste ja dotatsioonidega kõikidele noorsoo gruppidele.
VI.9.2.Noorsootööd tuleb teha kohaliku omavalitsuse, maakonna, riigi ja kolmanda sektori tasandil. Noorsoo organiseeritud tegevus toimub põhiliselt kolmandas ehk mittetulundussektoris. Riikliku noorsoopoliitika tähtsaks eesmärgiks peab olema mittetulunduslike noorteühenduste toetamine. Need peavad tegema tihedat koostööd nii kohaliku omavalitsusega kui keskvalitsusega.
VI.9.3. Me toetame ühtse ja tugeva noorteühenduste katusorganisatsiooni loomist, mis ühendaks endas vabatahtlikkuse alusel nii ala-katusorganisatsioone kui noorteühendusi, omades esindusi maakonnakeskustes. Riik peaks toetama ühtse katusorganisatsiooni tegevust rahaliselt. Ühtne katusorganisatsioon nõustab noorteühendusi ja esindab oma liikmete huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
VI.9.4. Me toetame munitsipaalelamuehitust kui noorte eluaseme probleemide leevendamise vahendit.
VI.9.5. Tõhusasse haridussüsteemi tehtavad investeeringud ning haridussüsteemi ühtlustamine Euroopa Liidu nõuetega tagavad kvaliteetsema ja arenguvõimelisema tööjõu ning aitavad ära hoida tööpuuduse järsu kasvu noorsoo hulgas.
VI.9.6. Omavalitsuste noorsootööl on paralleelselt kooli ja koduga oluline roll kuritegevuse ja uimastite leviku tõkestamisel ning salliva ja aktiivse eluhoiaku kujundamisel.
VI.9.7. Noorsoopoliitika on tulevikku suunatud tegevus ja üks selle ülesandeid on hoida ennetavalt ära noorte kuritegevust, narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist.
