V. SÄÄSTLIK ARENG
V.1. Säästliku arengu põhieeldused
V.1.1. Säästliku arengu all mõistame tsivilisatsiooni tasakaalulist arengut, mille korral ei ela praegused põlvkonnad tulevaste põlvkondade eluvõimaluste arvel. Keskkonda säästva ja tasakaalustatud elukorralduse alus on inimese vabadus ja vastutus. Säästlikul arengul ei ole kõlbelist alternatiivi.
V.1.2. Me peame õigeks käsitada säästlikku arengut mitte ainult inimese ja looduse vahekorra seisukohast, vaid laiemalt, mõistes selle all inimese ja kogu tema elu- ning kultuurikeskkonna, sealhulgas rahvuskultuuri arengu kestvust, jätkusuutlikkust ja säästvust.
V.1.3. Säästlik areng on universaalne protsess, mis põhineb seda väärtustaval eluhoiakul ja elulaadil. See eluhoiak ei sünni iseenesest, vaid areneb kasvatamise ja õpetamise abil nagu muudki kõlblusnormid. Säästvat arengut väärtustava eluviisi - mis kahjustab vähem loodust ja tugevdab elukeskkonda stabiliseerivaid tegureid - rakendamisel peab igaüks meist alustama endast, seejärel üle kogukondliku ja oma maa keskkonnapoliitika jõudma kõiki maid ja rahvaid haarava koostööni.
V.1.4. Säästlikku arengut puudutavad otsused peavad tuginema pikaajalistele, konsensuslikele arengukavadele, mis võetakse vastu parlamendis, eriti oluliste küsimuste korral ka rahvaküsitlusel heaks kiidetuna.
V.1.5. Eesti elanikud on osa inimkonnast ja kaasvastutavad inimkonna looduslikel alustel põhinevate arenguvõimaluste säilimise eest. Inimene, olles osa loodusest, on võimeline vastutama oma tegevuse eest ning juhtima tehnika ja majanduse arengut. Inimese loovus avaldub vabaduses, kuid majanduse, tehnoloogia ja teaduse arengu vabaduse piir on maailma kestvuse ohtu seadmine või inimese alandamine vahendiks. Selle piiri tajumiseks ning teaduse ja tehnoloogia abil tuleviku ülesannete lahendamiseks peab ühiskonnas toimuma pidev arutelu inimtegevuse piiride üle.
V.2. Keskkonnakaitse
V.2.1. Inimese üks põhiõigus on elada puhtas, tervislikus keskkonnas.
V.2.2. Keskkonnakaitse eesmärk on luua tervislik elukeskkond loodusvarasid maksimaalselt säästes. Arengukavade ja nende elluviimise kaudu on võimalik saavutada puhtamat keskkonda. Saastamise põhjuseid kõrvaldades ei pea me võitlema selle tagajärgedega.
V.2.3. Tuleb jätkata eelarveraha ja erasektori ning rahvusvahelise abi koordineeritud investeerimist puhastusseadmete ehitamisse, minevikust pärit saaste likvideerimisse, jäätmemajanduse arendamisse. Igaüks, nii tootja kui ka tarbija peab hakkama kandma enda tekitatud hindades väljenduvaid keskkonnakulusid. Inimese loovus rakendub keskkonda säästvasse majandustegevusse senisest enam, kui kasutatakse keskkonnamaksude, kompensatsioonide ja sertifikaatide süsteemi, mille eesmärk ei ole riigikassa täitmine, vaid keskkonnale ohutute tehnoloogiate, käitumisviiside ja tarbimisharjumuste soodustamine. Ökoloogiliselt põhjendatud hindade poole liikudes me toome turumajandusse keskkonda säästva mõõtme.
V.2.4. Riik peab korraldama tänapäevast keskkonnaseiret. Keskkonnaseire eesmärk on looduslike muutuste ja saastetegurite väljaselgitamine ning nende likvideerimine või mõju vähendamine. Samuti on vajalik nii sisseveetavate kui ka kodumaiste toiduainete kvaliteedi kontrollimine: Eesti toidulauale peab pääsema ainult tervislik söök. Toetame mahepõllundussaaduste märksa laiemat tarvitamist, eriti laste toidulaual.
V.2.5. Loodushoidliku mõtteviisi arendamine peab algama kodus ja jätkuma koolis. Pooldame tänapäevase ökoloogilise hariduse andmist põhikoolist alates, seostades seda ka kodukohaõpetusega. Ökoloogilist täiendõpet vajavad ka täiskasvanud.
V.2.6. Loodusvarade nappuse ja keskkonna isepuhastusvõime piiratuse tingimustes ei saa loobuda riigi kehtestatud inimest ja keskkonda kaitsvate keeldude, piirväärtuste, kohustuste ja lubade süsteemist.
V.2.7. Jäätmemajanduses eelistame jäätmete tekkimise vältimist tõhusamate tehnoloogiate abil. Toodete ja pakendite hinnad peavad sisaldama jäätmekäitluse kulu. Suurendame sorteeritud jäätmete kogumist ja nende taaskasutamist. Uutele nõuetele vastavate jäätmehoidlate ehitusel aitab riik kohalikke omavalitsusi. Keskkonda kurnanud sotsialistliku aja jääkreostuse likvideerimisel aitab riik ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi.
V.3. Eluruumi kujunemine ja elamumajandus
V.3.1. Inimese rahulolu tähtis eeldus on sobivad elutingimused ning vastuvõetav eluruum. Tiheasustusega alade kujundamisel on oluline tagada tasakaal elurajoonide, äripiirkondade, ühiskondlike keskuste halkjasalade, tööstuspiirkondade, tiheda liiklusega teede ning rahustatud liiklusega tänavate vahel. Tagada tuleb ka elu- ja töökohtade ning vaba aja veetmiseks sobivate piirkondade optimaalsed kaugused vähendamaks transpordi mahtu.
V.3.2. Maapiirkondade planeerimisel on oluline säilitada tiheasustusalade, põllumajandusalade ja maavarade tootmispiirkondade vahel loodusmaastikud.
