VII. TURVALISUS
VII.1. Rahvuslik julgeolek
VII.1.1. Rahvuslik julgeolek tervikuna on enamat kui sõjaline julgeolek. Lisaks sõjalisele julgeolekule on rahvusliku julgeoleku sisuks inim- ja kodanikuõiguste kaitse, ühiskondlike konfliktisõlmede lahendamine, ökoloogiliste katastroofide ärahoidmine ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine. Rahvusliku julgeoleku kaitsel mainitud valdkondades on vältimatu laialdane ühiskondlik üksmeel ning aktiivne rahvusvaheline tegevus.
VII.1.2. Tervikliku julgeoleku eelduseks Eestis on terviklik ühiskond, kus majanduse arenguga kaasneb sotsiaalsete pingete ületamine ja kaitsetahte olemasolu. Riigi sisemise ja välise julgeoleku tagamine on riigi põhiülesandeid, mida on edukalt võimalik lahendada ainult siis, kui rahvas on valmis oma riiki kaitsma. Eestlane peab jõudma tõdemusele, et Eesti riigi kaitse ja kaitseväeteenistus on tema vastutusel. Kaitseväe ja kaitseväelaste sotsiaalne staatus peab tõusma NATO riikide tasemele
VII.1.3. Demokraatliku riigi kaitsepoliitika tuleb rajada rahva informeeritusele riigikaitse põhialustest ja poliitiliste jõudude kokkuleppele. See eeldab, et kõik riigikaitse seisukohalt olulised ettepanekud ja ideed tuleb läbi arutada ja otsused langetada Riigikogus. Kaitsejõud alluvad tsiviilkontrollile, mis hõlmab parlamentaarsete ja muude demokraatlike institutsioonide kontrolli nii kaitsejõudude juhtimise ja põhitegevuse kui ka majandustegevuse ning kaitsejõudude vaimse õhkkonna ja sotsiaalsete tingimuste üle.
VII.1.4. Sõjalise riigikaitse selgroo moodustab Eestis reservvägi. Kaitsejõudude põhiosa on noormeeste kohustuslikud (ja tütarlaste vabatahtlikud) kaitseteenistusele rajanevad regulaarsed kaitseväeüksused. Üliõpilastel peab olema alternatiivne võimalus saada kaitseväeline ettevalmistus õppeasutuses õppimise ajal.
VII.1.5. Kohustuslik kaitseteenistus peab andma kõigile noorsõduritele üldsõjaväelise väljaõppe ja erialase ettevalmistuse ning oskuse tegutseda meeskonnana ja järgida kaitseväe distsipliini. Lisaks sellele peab kaitseteenistus kasvatama inimest kodanikuna, varustama teda oskustega ühiskonnas veelgi paremini tegutseda. Reservväelaste regulaarse väljaõppe peab korraldama Kaitseministeerium koos Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitseliiduga ning selleks tuleb leida vahendid ja koostada kindel ajakava.
VII.1.6. Kaitseväe tuumikuks on hea väljaõppega, mobiilsed ja nüüdisaegse relvastusega üksused. Ohvitseride ja allohvitseride väljaõppe kaasajastamiseks on vaja senisest enam suunata kadette ja õppejõude õppima lääneriikidesse ja kutsuda Eestisse teiste riikide väljaõppe asjatundjaid.
VII.1.7. Kodanike kaitsetahte kasvatamisel ning oma liikmete sõjalise väljaõppe parandamisel on tähtis osa Kaitseliidul, mida riik igakülgselt toetab. Senisest tõhusamalt tuleb kontrollida Kaitseliitu astujaid ning relvade väljaandmist kaitseliitlastele ja relvade kasutamise korda.
VII.1.8. Eesti julgeoleku saavutamise vahend on NATO täisliikme staatus. Selle saavutamiseks tuleb arendada kaitsejõude nii tehniliselt kui sotsiaalselt. Osaledes NATO rahupartnerlusprogrammis ning rahvusvahelistes rahuvalve- ja rahutagamisoperatsioonides õpime koos tegutsema ja ühiselt vastutama.
VII.1.9. Eesti huvid kattuvad praeguses arengufaasis Läti ja Leedu huvidega, omades reaalset väljundit tiheneva sõjalise koostöö näol.
VII.2. Sisekord
VII. 2.1. Inimeste turvalisuse tagamisel on esmatähtis kõrvaldada kuritegevuse sotsiaalsed allikad. Selleks tuleb erilist tähelepanu pöörata noorsoo kasvatamisele, narkoäri tõkestamisele, tööpuuduse sotsiaalsete tagajärgede ennetamisele ning asotsiaalsetes peredes kasvavate laste kaitsmisele.
VII. 2.2. Me lähtume põhimõttest, et siseriiklik turvalisus tagatakse politsei, piirivalve, tolli, Kaitseliidu ja kogu elanikkonna koostöös. Mainitud institutsioonid ei võistle omavahel, vaid abistavad ja täiendavad üksteist.
VII. 2.3. Ühiskonna turvalisuse saavutamiseks ja kuritegevuse ohjeldamiseks tuleb tugevdada politseid, suurendada tema tegusust ja parandada mainet.
VII.2.4. Korrakaitseasutused peab kindlustama usaldusväärse, riigile ustava ja väljaõppinud kaadriga, kellele tuleb tagada keskmisest suurem palk ja tema töö ohtlikkusele vastavad sotsiaalsed tagatised.
VII.2.5. Piirivalves tuleb kohustuslik teenistus asendada vabatahtlikule alusele rajatud professionaalse, hea väljaõppe ja nüüdisaegset varustust omava piirivalveteenistusega. Erandina võib piiriäärsetes valdades elavaid noormehi pärast kuuekuulist ajateenistust suunata piirivalvekursustele ja sellele järgnevale piiripraktikale (ajateenistuse piires), see tagab erakorralistel juhtudel piirivalvele kiire professionaalse abi.
VII.2.6. Oluliselt on vaja parandada piiril tegutsevate riiklike struktuuride koostööd, luua ühine andmebaas, milles on piirikontrolliks vajalik informatsioon, ning tagada infovahetus naaberriikide piirivalveteenistustega.
VII.2.7. Et tugevdada riigipiiri ja tagada kontroll kogu Eesti ala üle, toetame asundustegevuse riiklike programmide kaudu kodanike ümberasumist piirialadele ning hõredalt asustatud piirkondadesse.
VII.2.8. Riik peab tagama kutselistele päästeteenistustele nüüdisaegse väljaõppe ja varustuse, toetada on vaja ka vabatahtlikke tuletõrje- ja päästeühinguid ning korraldada elanike väljaõpet eriolukordades tegutsemiseks.
VII.2.9. Ühiskonna turvalisuse tagamisel on oluline osa ka eraturvateenistustel. Lubamatu on politsei ja eraturvafirmade ülesannete, teabe ja kaadri segunemine, see tuleb seadusega välistada.
VII.2.10. Elanikkonna osalemine korrakaitses on võimalik ainult reaalselt toimiva kodanikukaitsesüsteemi kaudu, mille ülesanne on sellealaste õppuste korraldamine.
VII.2.11. Iseenda ja oma kodu kaitseks relva omamine on vaba kodaniku õigus, kuid relvalubade väljaandmisel ja relvade hoidmisel on vajalik range kord ja järelevalve. Loata relva, laskemoona ja lõhkeaine omamist, valmistamist ja kasutamist tuleb rangelt karistada.
VII.2.12. Peame vajalikuks tõsta kohtute usaldusväärsust ja efektiivsust, selleks tuleb parandada õiguskaitseorganites tegutsevate inimeste väljaõpet ja kohtusüsteemi juhtimist. Õigusabi peab olema kvaliteetne ning kättesaadav ka majanduslikult vähekindlustatud isikutele.
VII.2.13.Kurjategijad peavad saama õiglase karistuse. Kinnipidamiskohas peab inimene olema hõivatud töö ja õpingutega ning tasuma suurema osa kinnipidamiskuludest ise.
