IV. HALDUSREFORM JA REGIONAALNE ARENG
IV.1. Haldusreform
IV.1.1. Eesti arengu otsustab reformide kolmas laine – eduka tsiviilühiskonna institutsioonide ülesehitamine. Need hõlmavad eeskätt kvaliteetset ettevõttejuhtimist, haridust, keskkonnakaitset, tervishoidu, pensionisüsteemi, pangandust, väärtpaberiturgu ja õigussüsteemi. Kolmanda laine reformide ühine tunnussõna on kvaliteet.
IV.1.2. Haldusreform peab muutma avaliku võimu kodanikukeskseks, aitama kaasa riigivalitsemise usalduse ja avatuse saavutamisele.
IV.1.3. Tuleb tõsta Eesti haldussuutlikkust ja kujundada haldussüsteem vastavaks rahvusvahelistele standarditele (tõhusus, usaldusväärsus, inimsõbralikkus, läbipaistvus, ökonoomsus).
IV.1.4. Haldusreformi kaudu tuleb ohjeldada avalikke kulutusi, samal ajal suurendades avaliku halduse tõhusust ning parandades avalike teenuste kvaliteeti.
IV.1.5. Haldussüsteemi moderniseerimisel tuleb maksimaalselt kasutades infoühiskonna võimalusi ("Tiigrihüpe halduses")
IV.1.6. Tuleb korrastada avaliku teenistuse süsteem, kujundada kaasaegselt haritud professionaalne ja eetiline ametnikkond.
IV.1.7. Tuleb selgesti määratleda haldussüsteemi funktsioonid eri tasanditel, kujundada funktsioonidest lähtuv tööjaotus ning optimaalne administratiivne ja territoriaalne struktuur. Tuleb selgitada ja ära kasutada halduslike funktsioonide lahtiriigistamise võimalused
IV.1.8. Eelarve kujunemine ja eelarve täitmise kontroll tuleb muuta läbipaistvaks.
IV.2.Regionaalne areng
IV. 2.1. Meie kindla veendumuse järgi peab kogu Eesti arenema edukalt toimetuleva ühiskonna suunas. Igaüks peab kogema reformide positiivset mõju, sõltumata sellest, missuguses Eesti piirkonnas asub ta kodu- või töökoht. Eesti on liiga väike, et lubada endale ääremaalikku mõtteviisi ja seega ka ääremaade endi kinnistumist, sest see lõhestab ühiskonda ja nõrgendab riigi julgeolekut.
IV.2.2. Reform, mis suurendab sotsiaalset ebavõrdsust piirkondade või pealinna ja ülejäänud Eesti või linna ja maa vahel, tuleb lugeda ebaõnnestunuks ja selle negatiivne mõju tuleb regionaalpoliitika abil pöörata positiivseks.
IV.2.3. Regionaalpoliitika peab keskenduma eeskätt piirkondliku arenguvõime väljaselgitamisele ja selle rakendamisele, piirkondade sotsiaalse ning majandusliku arengu tasakaalustamisele, nn "ääremaade" haridustaseme ja uuendusvõime tõstmisele ning elukeskkonna parandamisele. Regionaalpoliitika kaudu valmistatakse ette Eesti osalemist Euroopa Liidu regionaalprogrammides.
IV.2.4. Regionaalpoliitilist eritähelepanu nõuavad erinevatel põhjustel ülikasvuga Tallinn, majanduslikku ja sotsiaalset ümberkujundamist vajav tööstuspiirkond Kirde-Eestis, piirialad, saared ning uuenduslainest kõrvale jäänud maapiirkonnad.
IV.2.5. Riiklikke investeeringuid on vaja kohalike ettevõtete rekonstrueerimiseks, vältimaks nende seiskumisest põhjustatud massilist tööpuudust; töökohtade loomiseks piirialadel, et tagada riigi julgeolek; saarte ja muude raskesti ligipääsetavate piirkondade elanike transpordikulude korvamiseks; transpordivõrgu üleriigiliseks rajamiseks, sotsiaalse infrastruktuuri üleriigiliseks rajamiseks; side ja infotehnoloogiliste võrgustike arendamiseks.
IV.2.6. Regionaalpoliitika ülesanne on aidata lahendada põllumajanduse mahu ja tööhõive vähenemisega kaasnevaid probleeme, soodustades uute tegevusalade viljelemist ja uute töökohtade loomist maapiirkondades.
