III. MAJANDUS
III.1. Omand
III.1.1. Me lähtume omandi puutumatuse põhimõttest. Omand on inimese materiaalne ja vaimne side keskkonnaga – omandist algavad kodu ja isamaa. Igaühel on õigus saada omanikuks. Nii materiaalse kui intellektuaalse omandi kaitse on riigi tähtsamaid ülesandeid.
III.1.2. Meie lähim eesmärk on omandireformi kõigi valdkondade lõpuleviimine ja üleminek tsiviilseadustega reguleeritavatele omandi- ja turusuhetele.
III.2. Tööjõuturg
III.2.1. Toimetuleku- ja heaoluallikatest seame esikohale töö. Eestis tuleb taastada ausa ja tulemusliku töö tunnustamine, mis peab kajastuma ka palgasuhetes.
III.2.2. Tööhõivepoliitika peab vastama kiire majandusarengu vajadustele. Meie eesmärkideks on tagada kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine, tööhõive riskigruppide sidumine tööturuga ja paindlike töösuhete leviku soodustamine.
III.2.3. Sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks peame esmatähtsaks pensionieelikute, puuetega inimeste ja pikaajaliselt töötuks jäänute, eriti aga noorte tööhõive tagamist. Iga noor peab Eesti tööturul leidma endale koha, mis vastab tema võimetele ja arendab neid.
III.2.4. Riigil on oluline roll monofunktsionaalsete asulate ja suure tööpuudusega piirkondade tööhõive säilitamisel ja seal uute töökohtade loomisel. See eeldab keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tihedat koostööd.
III.2.3. Me peame tähtsaks täiend- ja ümberõppe võimaluste avardamist ja õppetaseme parandamist ning tööhõive ja koolituse tugisüsteemide rajamist.
III.2.4. Me toetame sotsiaalsel partnerlusel põhinevaid suhteid tööturul ning tööandjate ja töövõtjate organiseerumist. Tööturu osapooled kannavad võrdselt riigiga vastutust üldise toimetuleku eest.
III.2.5. Tööturu osapoolte õigusi ja kohustusi reguleeritakse seadusega. Olulised küsimused lahendatakse kahe- ja kolmepoolsetel (tööandjad, töövõtjad, valitsus) läbirääkimistel.
III.2.6. Riigi, tööandjate ja töövõtjate osalusel luuakse töötusekindlustus, mis võimaldab seniselt anonüümselt ja ebatõhusalt töötu abiraha süsteemilt üle minna avalikule, tööturu osapooli rahuldavale ning toimetulekut kindlustavale süsteemile.
III.2.7. Avaliku sektori töösuhted peavad olema avatud ja paindlikud. Töö avalikus sektoris peab olema vääriliselt hinnatud. Riigiteenistujad peavad saama palka, mis vastab nende töö tulemuslikkusele ja kvalifikatsioonile.
III.2.8. Me peame vajalikuks pidevat avalikku palgapoliitilist väitlust. Innovaatilises teabeühiskonnas tuleb töö- ja palgasuhteid reguleerida paindlikult, pidades silmas töövormide mitmekesistumist ja hinnates töö tulemuslikkust.
III.2.9. Me toetame Euroopa Liidu töösuhete, töökeskkonna ja tööohutuse normide rakendamist Eestis.
III.3.Fiskaalpoliitika
III.3.1.Maksustamine
III.3.1.1.Ettevõtluskeskkonna huvides peab maksusüsteem olema võimalikult stabiilne. Muudatused tuleb kavandada hoolikalt, arvestades maksusüsteemi terviklikkust ja majandusmehhanismide vastastikust mõju.
III.3.1.2. Me toetame maksusüsteemi arendamist suunas, mis soodustab säästvat arengut ning sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu kujunemist. Maksustamisega või sellest loobumisega ei tohi muuta halvemaks Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.
III.3.1.3. Me taotleme, et tulude hankimiseks tehtavad kulutused (näiteks koolituskulud) arvataks maha ka üksikisiku tulumaksust. Me toetame üksikisiku maksuvaba tulu alammäära tõusu.
III.3.1.4. Maksudest laekuv riigitulu osa ei tohi ületada 2/5 rahvuslikust kogutoodangust. Soovime saavutada olukorda, kus kaudsetest maksudest laekuv tulu ja otsestest maksudest laekuv tulu oleksid ligikaudu võrdsed. Me ei poolda kaudsete maksude osatähtsuse suurendamist, mis tõstaks vaesemate perede suhtelist maksukoormust.
III.3.1.5. Sotsiaalmaksu kogumise põhimõtted peavad lähtuma pensioni- ja ravikindlustuspoliitika üldpõhimõtetest. Kohustuslikus sotsiaalkindlustuses peab osalema nii tööandja kui ka töövõtja.
III.3.1.6. Maapiirkondade suhtelise maksukoormuse vähendamiseks me pooldame maamaksu ümberkorraldamist kinnisvaramaksuks, mille puhul maksustatava vara väärtuse määrab maa koos selle oluliste osadega.
III.3.1.7. Taastumatu loodusvara kasutamine tuleb riiklikult maksustada koos maksu paindliku administreerimisega.
III.3.1.8. Me peame oluliseks maksupettuste vastaste abinõude programmi väljatöötamist, vajalike seadusemuudatuste vastvõtmist ja tõhusa maksupolitsei loomist.
III.3.1.9.Riigi ülesanne on luua hästi toimiv riigivara haldamise süsteem, mida rakendades peaksid suurenema riigivara kasutamisest saadavad eelarvetulud. Riigi vara kasutamisest rahvusvaheliste teenuste osutamisel saadud tulud peavad laekuma riigieelarvesse otse, ilma ametkondliku filtrita.
III.3.2. Raharinglus ja väärtpaberiturg
III.3.2.1. Me toetame sellise rahapoliitika jätkamist, mis tagab Eesti rahasüsteemi stabiilsuse ja majanduse eduka arengu.
III.3.2.2. Me tunnustame Eesti Panga kui keskpanga sõltumatust ja tema põhiseaduslikku rolli stabiilse ja usaldusväärse rahapoliitika kujundamisel. Eesti Pank peab keskenduma oma põhitegevusele ning loobuma kommertstegevusest. Peame vajalikuks suurendada Eesti Panga tegevuse avatust seaduse alusel toimiva kindla aruandlussüsteemi vahendusel.
III.3.2.3. Me toetame Eesti Panga tegevust kommertspankade kontrollimisel, rangeid kapitaliadekvaatsuse ja riskihajutamise nõudeid, õiguslikke ja organisatsioonilisi tagatisi kapitali vabale liikumisele ning rahapesu tõkestamisele.
III.3.2.4. Väärtpaberipoliitika peab tagama väärtpaberituru ja turuinstitutsioonide väljaarendamise ja turvalisuse ning kontrolli väärtpabereid emiteerivate majandussubjektide üle. Selleks tuleb luua ühtne finants- ja väärtpaberituru- ning kindlustusjärelevalve.
III.3.3. Eelarve
III.3.3.1. Peame oluliseks jätkata Euroopa rahaliidu nõuetele vastavat tasakaalustatud eelarvepoliitikat.
III.3.3.2. Aastaeelarve peab kajastama võetavate välislaenude mahtu ning eelarve regulatiivses osas sätestatakse välislaenude kasutamise eesmärk ja kord. Seadusega sätestatakse ka omavalitsuste laenumaht ja laenude kasutamise kord.
III.3.3. Riigieelarve ja kohalikud eelarved on vahendid pikaajalise arengu juhtimiseks, seetõttu peavad nad sisaldama vastavatest arengukavadest tulenevaid rahalisi kohustusi.
III.3.3.4. Olulisimad poliitilised programmid nõuavad pikaajalist rahastamist. Seetõttu kantakse poliitiliste kokkulepetega hoolt selle eest, et kord juba Riigikogus otsustatud programme kindlasti ka järgnevates eelarvetes rahastataks.
III.3.3.5. Kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrollimise kord tuleb sätestada seadusega.
III.4. Tööstus- ja kaubanduspoliitika
III.4.1. Eesti majandus peab olema avatud ettevõtlusele ja investeeringutele. Me lähtume vaba konkurentsi põhimõttest teenuste ja toodete pakkumisel ning loodusressursside kasutamisel. Ettevõtluskeskkond tuleb reguleerida viisil, mis välistaks kartellikokkulepped ja monopoolse hinnakujunduse.
III.4.2. Riigi peamisteks ülesanneteks tööstus- ja kaubanduspoliitika suunamisel on ettevõtluskeskkonna arendamine, investeeringute, innovaatilise tegevuse, uute tehnoloogiate juurutamise ja ettevõtete rahvusvahelistumise soodustamine.
III.4.3. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks tuleb tugevdada ettevõtlust toetavaid tugistruktuure, rakendada kvaliteedi tagamise infrastruktuur, parandada koostöövõrgustikku ja infovahetust.
III.4.4. Tuleb maksimaalselt ära kasutada võimalused, mis tulenevad Eesti ajaloolisest, kultuurilisest ja geograafilisest asendist ümbruskonna suhtes: Eesti kui traditsiooniliselt haridus-, uuendus- ja teaduslembelise maa; kui soodsa asendiga transiitmaa; kui mitmekesiste ja inimtegevusest vähemõjutatud loodusmaastike maa. Tähtsaim Eesti tuleviku jaoks on infotehnoloogia arendamine.
III.4.5. Ettevõtluspoliitika peab toetama selliseid ettevõtteid ja majandusharusid, mis rakendavad kõige kasulikumalt ja säästvamalt Eesti ressursivõimet ning suudavad kiirelt reageerida uuendustele ning muutuvale turusituatsioonile.
III.4.6. Igaühel peab olema võimalus tegutseda ettevõtjana. Riik peab toetama väike- ja keskmist ettevõtlust kui majandusliku loovuse, paindlikkuse ja uuendusmõtte kandjat.
III.4.7. Tootjad ja turustajad peavad austama tarbija õigusi: toetame tarbijakaitseorganisatsioonide loomist ja nende tõhusat tegevust.
III.4.8. Me peame vajalikuks võimalikult kiiresti rakendada kodumaisele toodangule Euroopa Liidu standardeid ja kvaliteedinorme, tehes koostööd Euroopa Liidu vastavate asutustega.
III.4.9. Me peame vajalikuks Maailmakaubandusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu nõudeid arvestava tollitariifide süsteemi väljatöötamist ja selle rakendamist sõlmitud välislepingute ulatuses.
III.5. Transpordi- ja sidepoliitika
III.5.1. Infrastruktuuri arendamine on riigi tähtsaimaid majandus- ja regionaalpoliitika ülesandeid. Tuleviku Eesti peab olema hästi arendatud transpordi-, side- ja energiavõrguga maa.
III.5.2. Infrastruktuuri majandamisel on oluline riigi osalus ettevõtete omanikuna.
III.5.3. Transiidipoliitika hõlmab sadamate ja raudtee moderniseerimist, rahvusvaheliste magistraalteede rajamist ning tolliameti töö tõhustamist. Oluliselt vajab arendamist raudtee logistika ja infrastruktuur.
III.5.4. Telefoni-, posti- ja arvutiside arengut suunatakse selliselt, et need tagaksid kvaliteetse, moodsa ning hinnalt kättesaadava teenuse kõikjal. Arvutiside peab muutuma üldkasutatavaks side- ja väitlusvahendiks kogu ühiskonnas.
III.5.5. Eesti peab olema võimalikult paljude kanalite kaudu lülitatud ülemaailmsesse telekommunikatsiooni- ja infovõrku, mis on teabeühiskonna loomise hädavajalik eeldus.
III.5.6. Säästmaks keskkonda soodustame ühistransporti ja vähendamaks transpordimahtu arendame transpordijuhtimise süsteemi. Iga transpordivahendi kasutaja peab korvama transpordivahendi põhjustatud keskkonnakahjustused ja kandma tee kulud.
III.6. Maamajanduspoliitika
III.6.1. Eesti on oma traditsioonide, loodusolude ja hõreda asustuse tõttu perspektiivne põllumajandus- ja metsandusmaa. Põllumajandus peab vaba konkurentsi olukorras tootma põhilisi põllumajandussaadusi nii Eesti elanikele kui ka ekspordiks.
III.6.2. Maamajandust tuleb uuendada. Põllumajanduse ja muude maatingimustes perspektiivsete tegevusalade arenguks on vaja pikaajalist arengukava, mille alusel on võimalik luua paindlik krediidi- ja toetuspoliitika.
III.6.3. Riik peab tagama põllumajandustoodangu stabiilsuse tollide, interventsioonikokkuostu ja kvootide ning arengutoetuste, otseste toetuste, eksporditoetuste ja kaudsete toetuste rakendamise teel.
III.6.4. Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamiseks ja põllumajanduspoliitika kooskõlastamiseks Euroopa Liidu omaga peame hädavajalikuks kaasaegse tehnoloogia, sealhulgas biotehnoloogia, kasutuselevõtmist ja optimaalse suurusega majandusüksuste kujundamist.
III.6.5. Talupidamine kui eestlaste traditsiooniline elatusviis on vaja taastada uuel kujul: kõrvuti kõrgtehnoloogiliste tootmistaludega peavad maaelus koha leidma ka turismi- ja muid teenuseid pakkuvad väiketalud, metsandus-, jahindus- ja kalandustalud ning harrastustalud, mille omanike põhiline tuluallikas on põllumajandusväline.
III.6.7. Talunduse toetamiseks tuleb kasutada suurtalude, taludevaheliste ühisettevõtete, väiketalundite ja vastava infrastruktuuri tarbeks loodud toetusprogramme.
III.6.8. Me toetame maamajandust arendavate ühistegevuslike talundus-, töötlus-, turustus- ja muude taoliste organisatsioonide loomist. Ühistegevuslikud töötlusettevõtted tagavad põllumajandusse suunatud riigiabi efektiivse kasutamise ning põllumajanduskaupade turuhinna optimeerimise.
III.6.9. Riigi toetusel tuleb rajada põllumajandusturu infosüsteem, teha asjakohaseid turu-uuringuid, rajada liisingu- ja kindlustussüsteem, viia põllumajandussaaduste ja -toodete kvaliteedinormid vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ning sertifitseerida töötleva tööstuse ettevõtted.
III.6.10. Kodumaine põllumajandustoodang peab suutma rahuldada kvaliteetsete ja konservandivabade toiduainetega eelkõige siseturu vajadused. Maitsva kodumaise toiduainetoodangu traditsioon peab jätkuma ja tuleb vastustada suurtootjate ja suurkaupmeeste võimalikku survet toiduainete maitseomaduste halvendamiseks.
III.6.11. Me pooldame mahepõllunduse arendamist, mis loob uusi võimalusi kvaliteetsete toiduainete tootmiseks nii sise- kui ka välisturule.
III.6.12. Me peame vajalikuks luua riiklik toetussüsteem, kaitsmaks hävimisohus olevate põllumajandusloomade (eesti hobusetõud ja maatõugu veis) ning -kultuuride genofondi.
III.6.13. Põllumajanduslik tegevus peab aitama säilitada Eestile omaseid kultuurmaastike ja bioloogilist mitmekesisust. Riiklike programmidega tuleb toetada söötijääva väheviljaka põllumaa rekultiveerimist rohu- ja metsamaaks ning rändlindude toitumisaladele jääva põllumaa edasist kasutamist põllu- või rohumaana. Põllumajanduses asetleidva reostuse vähendamiseks tuleb rakendada keskkonnakasutuse integreeritud lubasid ja tootmisintensiivsuse piirarve. Rannapiirkondades ja alvaritel on otstarbekas arendada lamba-, hobuse- ja lihaveisekasvatust.
III.6.14. Me peame vajalikuks sisse seada maahooldustoetus ja -kohustus maapiirkondade kultuurmaastike, soodsa elukeskkonna ja tööhõive säilitamiseks.
III.6.15. Riik peab korraldama okupatsiooni ajal tühjendatud, tühjenenud ja suletud rannikualade ja väikesaarte taasasustamist arendamaks seal kalandust, sadama- ja navigatsiooniteenindust, mereturismi ja puhkemajandust.
III.7. Energiapoliitika
III.7.1. Energiapoliitika peab lähtuma rahvusliku julgeoleku, keskkonnakaitse ja regionaalse arengu nõuetest. Sel kaalutlusel peame otstarbekaks energiaettevõtetes riigi sellise osaluse säilitamist, mis lisaks seadusandlusest tulenevatele võimalustele tagab riigile õiguse mõjutada energeetika arengut. Energeetikaettevõtete aktsiad peavad olema börsil vabalt kaubeldavad.
III.7.2. Energia tootmine tuleb territoriaalselt hajutada; kasutusele tuleb võtta võimalikult palju alternatiivseid energiaallikaid neist ühtki eelarvamuslikult kõrvale heitmata. Eesti ei hakka lähema viiekümne aasta jooksul tarbima tuumajõujaamades toodetud energiat.
III.7.3. Energiatarbimise oodatav kasv tuleb katta peamiselt kadude vähendamise ning majanduses ja olmes säästlike tehnoloogiate rakendamise abil. Vältida tuleb ühekülgsete, kitsalt majanduslike arvestuste domineerimist energiatootmise planeerimisel.
III.7.4. Me pooldame põlevkivi tootmise mõõdukat piiramist, arvestades, et lähema paarikümne aasta jooksul jääb tehnoloogiliselt uuendatud põlevkivienergeetika siiski oluliseks Eesti elektrienergiaallikaks. Põlevkivi kaevandamise ja elektritootmise tehnoloogiline uuendamine on vältimatu, sest tuleb täita Läänemere rahvusvahelisi keskkonnakohustusi.
