II. HARIDUS, KULTUUR JA TEADUS
II.1.Haridus
II.1.1. Eesti peab olema õppiv ühiskond – meie tee 21. sajandi teabeühiskonda kulgeb pideva ja kõikehõlmava õppimise kaudu. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja nende soodus koosmõju tugevdab rahva elujõudu ning kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust.
II.1.2. Me peame vajalikuks seostada hariduspoliitika sotsiaalpoliitikaga ja käsitada haridust inimarengu tähtsaima osisena.
II.1.3. Igaühele peab olema pidevalt kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Taunime haridustaseme ühtlustamist andekamate arvel. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut kindlustav haridus.
II.1.4. Me pooldame haridussüsteemi sidumist Põhjamaade ja Euroopa haridussüsteemiga. Eesti-keskne õppesisu tuleb loovalt siduda nii siinse kultuurilise mitmekesisuse tunnustamise kui ka globaalse lähenemisviisiga.
II.1.5. Me toetame ühtluskooli põhimõtet ja kutsehariduse ühildamist üldharidusega. Õppekavad peavad vastama teabeühiskonna vajadustele, suunates õpilasi iseseisvale probleemide püstitamisele ja oskusele leida ning kasutada erinevaid teabeallikaid. Kooli roll ühiskondliku suhtlemise keskkonnana peab suurenema, et tagada iga noore kõlbeline areng, kodanikutunne, koostöövõime ning eneseväljendusoskus.
II.1.6. Me toetame riikliku alushariduse andmist lasteaedades, eelklassides või koduõpetuse abil, et saavutada kõigi laste senisest parem kooliküpsus. Üldhariduse tähtsaimaks osaks peame kvaliteetset põhiharidust, millele toetub inimese hilisem haridustee ja toimetulek.
II.1.7. Me peame oluliseks eelistavalt arendada kutsekõrghariduse kvaliteeti ja mitmekesisust riigi, omavalitsuste ja erasektori koostööna.
II.1.8. Kool peab kaasa aitama muulasnoorte integreerumisele Eesti ühiskonda ja nende ettevalmistumisele Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Muukeelse põhikooli haridustase peab võimaldama jätkata haridusteed eestikeelses õpikeskkonnas.
II.1.9. Haridusvõrgu korrastamisel lähtume alus- ja põhihariduse elukohakesksusest ja üldkättesaadavusest ning vajadusest pakkuda kvaliteetset keskharidust. Keskhariduse kõrge taseme saavutamine nõuab üldjuhul gümnaasiumide eraldamist põhikoolist ja eeldab nende paiknemist suuremates keskustes. Gümnaasiumihariduse ja kutsehariduse koondamisel keskustesse tuleb koolitransport ja ööbimisvõimalused tagada kõigile õpilastele, kes seda vajavad. Üldhariduse ja kutsehariduse paikkondlik süsteem peab lähtuma noorte vajadustest ning regionaalarengu toetamise põhimõttest. Parimaks lahenduseks peame piirkondlike hariduse sihtasutuste loomist riigi ja omavalitsuse osalusel, mis tagaksid piirkondliku koolivõrgu efektiivse ja ökonoomse, eri tasemeid siduva haldamise ning hariduse kui avaliku teenuse kvaliteedi. Kooli haldamine tuleb lahutada kooli pedagoogilisest tegevusest.
II.1.10. Kool peab olema võimeline vastu võtma ja õpetama ka neid haigeid ja tugiõpet vajavaid lapsi, kelle suunamine erikoolidesse ei ole soovitav ega otstarbekas. Koolihoones peab saama liikuda ka ratastoolis istudes. Liikumispuuetega ja muude kehaliste puuetega laste peredele tuleb tagada abivahendid lapse koolitamiseks kohalikus koolis või kodus.
II.1.11. Kutseharidussüsteem peab lisaks kitsale erialasele koolitusele pakkuma ka laiemat kutsealast ettevalmistust. Toetame kutseõppeasutustes erialakoolitusele lisanduvat keskharidust.
II.1.12. Et kutseharidus vastaks tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele, tuleb kutsehariduse pedagoogilisse ja halduslikku korraldamisse kaasata kõik tööturu osapooled.
II.1.13. Kõigi tasemete üliõpilastele tuleb seadusega luua normaalõppeaja jooksul kehtivad sotsiaaltagatised. Peame vajalikuks säilitada võimalus tasuta kõrgharidust saamiseks riikliku koolitustellimuse piires. Riik peab tagama üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele võimaluse saada madalaprotsendilist õppelaenu. Laen peab olema kättesaadav kõigile soovijatele ning vastama tegelikele õppekuludele. Riigi- või omavalitsusasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetanu õppelaen tuleb järk-järgult kustutada.
II.1.14. Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe on oluline tööhõiveprobleemide lahendamisel ning see tagab inimeste kiire kohanemise ühiskondlike ja majanduslike muutustega. Tööandja kulutused töötajate väljaõppele tuleb võrdsustada ettevõtte arendamisse tehtavate investeeringutega. Toetame Põhjamaade eeskujule rajaneva rahvakoolitussüsteemi rakendamist Eestis. Võimalused eluaegseks õppeks tuleb luua kõigile soovijatele sõltumata vanusest, elukohast ja majanduslikust seisundist. Kõik tõendatud koolituskulud litsentseeritud haridusasutustes peavad olema tulumaksuvabad.
II.1.15. Eriti oluliseks peame õpetajate täiendõpet ja enda pidevat üldkultuurilist enesearendamist ning riiklikult finantseeritud võimalust omandada erialane kõrgharidus kaugõppe teel.
II.1.16. Me tunnustame rahvusvähemuste õigust õppida oma emakeelt ja rahvuskultuuri ning loome selleks võimalusi ka riiklikus koolivõrgus. Eesti keele õpetamine muulasnoortele peab saavutama taseme, mis võimaldab nende integreerumist Eesti ühiskonda ning eestikeelse kõrghariduse omandamist.
II.2. Kultuur
II.2.1. Me lähtume tõdemusest, et isiksuse arengu aluseks on inimese seotus oma rahvuskultuuriga.
II.2.2. Eesti riigi mõte ja eesmärk on eesti keele ja kultuuri püsimise ja arengu kindlustamine. Emakeelel põhinev ja traditsioonidele toetuv eesti rahvuskultuur on tänapäeva avatud ühiskonnas rahvusliku eneseteadvuse tähtsaim allikas ja eneseteostuse vahend.
II.2.3. Me toetame rahvusvähemuste õigust kultuurautonoomiale ja selle piires emakeelsele haridusele. Ühiskonnaelus täiemahuliselt osalemiseks peab rahvusvähemuse liige valdama eesti keelt ja tundma eesti kultuuri.
II.2.4. Kunsti käsitame inimese loomingujõu ühe esmase väljendusena. Kunstnik loob ühiskonnale ja ühiskond vajab kunstnikku maailma mõtestamiseks. Kunstniku loovuse eelduseks on tema intellektuaalne vabadus, õigus intellektuaalse omandi kaitsele ja riiklike sotsiaalsete tagatiste olemasolu.
II.2.5. Me peame oluliseks eesti algupärase loomingu väärtustamist ning levitamist avalik-õiguslike meediakanalite abil. Massikultuuri levimisele tuleb vastu seada kogu ühiskonnale kättesaadav kodu- ja välismaine kõrgkultuur. Riigi välistegevuse oluliseks ülesandeks loeme Eesti kultuuri tutvustamist ja levitamist väljaspool Eestit.
II.2.6. Me toetame maa- ja rahvakultuuri, külaliikumist ning regionaalse omapära säilitamist ja arendamist. Peame oluliseks maapiirkondade kultuurilise infrastruktuuri arendamist eesmärgiga ühendada koolid, rahvaraamatukogud, rahvamajad, külamuuseumid, kodukohaseltsid üksteist toetavaks võrgustikuks.
II.2.7. Kõrvuti eesti kultuuri ja hariduse arendamisega peab Eesti riik siinsetele rahvusvähemustele looma võimalusi oma kultuuri tundmaõppimiseks ja viljelemiseks. Eesti kultuurilise mitmekesisuse tunnustamine tugevdab riiklust ja ühiskonna elujõudu.
II.2.8. Me peame vajalikuks riiklikult toetada eesti algupärase väärt-, õppe- ja teabekirjanduse, samuti kultuuriväljaannete kirjastamist. Riigi toetust vajab ka eesti teatri, filmi, muusika ja kujutava kunsti viljelemine ja kultuuriloomingu kättesaadavaks tegemine. Eesti maksusüsteem peab soodustama erakapitali osalemist kultuuri rahastamisel.
II.2.9. Me käsitame tippsporti isiklikku ja rahvuslikku eneseteostust võimaldava kultuurivaldkonnana ja tegevusena, mis ühendab inimkonda kõige laiemal humanistlikul alusel. Peame vajalikuks väärtustada ja seadustada tippsport kui elukutse ning luua sellele sotsiaalsed tagatised.
II.2.10. Spordi kandepinda tuleb laiendada rahvaspordi arendamise, tervislike eluviiside propageerimise ja kogu maad hõlmavate spordirajatiste võrgustiku abil.
II.3. Teadus
II.3.1. Teadus on Eesti kultuuri lahutamatu koostisosa, mis tagab Eesti intellektuaalse sideme muu maailmaga. Teadustegevus Eestis on strateegiline ressurss, mille rakendamise üheks eesmärgiks peab olema teadusväliste ühiskondliku elu valdkondade arendamine.
II.3.2. Riigi teaduspoliitika ülesandena näeme Eesti teadusvõime tõhusat rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamise, arengusuundade määramise ning kõrgtehnoloogilise ja innovaatilise tootmise teenistusse.
II.3.3. Me toetame eesti-kesksete teadusalade arengut rahvusteaduslike uurimisprogrammide abil ja soovime neisse kaasata ka teiste maade teadlasi. Tuginedes meie teadlaste pikaajalisele kogemusele, toetame rahvusvahelist soome-ugri rahvastele ja Venemaale suunatud õppe- ja uurimistegevuse laiendamist Eestis.
II.3.4. Me peame oluliseks riiklikult toetada eestikeelsete kõrgkooliõpikute ning teadus- ja aimekirjanduse väljaandmist .
II.3.5. Me pooldame teadusuuringute ja arendustegevuse riikliku rahastamise suurendamist ning peame oluliseks nii kohaliku kui ka välismaise erakapitali kaasamist nendesse valdkondadesse. Toetame Eesti teadlaste osalust rahvusvahelistes uurimisprogrammides. Teaduse rahastamispoliitika peab looma tingimused noorte teadlaste võimete rakendamiseks kodumaal.
