I. INIMENE JA ÜHISKOND
I.1.Vaba ja väärikas inimene
I.1.1. Meie ideaal on vaba ja väärikas inimene, kes vastutab iseenda, oma lähikondsete ja kaasaegsete ning tulevaste põlvkondade ees. Me käsitame inimese vabadust kui õigust ja võimalust otsustada ja tegutseda oma südametunnistuse kohaselt nii isiklikus kui ka avalikus elus. Me mõistame inimese vastutust kui tema kõlbelist enesepiirangut ja kohustust kaaskondsete ees.
I.1.2. Inimese vaba valiku õigust tunnistades nõuame, et see valik oleks kõlbeline: inimese vabadust piirab tema kaaskondsete samasugune vabadus. Austades teise inimese vabadust, peame olema sallivad tema tõekspidamiste ja püüdluste suhtes.
I.1.3. Me tunnistame iga inimese õigust heaolule, mis saavutatakse rahu, solidaarsuse, koostöö, ausa konkurentsi ja ühiskondlike lepete abil, mitte end teineteisele vastandades või teineteisega vaenutsedes.
I.1.4. Meile on tähtis inimlik side põlvkondade vahel. Me mõistame perekonda kui ühiskonna alget. Perekond peab oma liikmetele pakkuma turvalisust, vastastikust mõistmist, tunnustust ja toetust; perekond peab lastes kujundama kõlbelist ja säästlikku eluhoiakut ning demokraatlikku vastutustunnet.
I.2. Demokraatlikud põhiväärtused
I.2.1. Me seisame kindlalt demokraatia ja inimõiguste kaitsel.
I.2.2. Ajakirjanduse vabadus, teabe kättesaadavus ja selle kasutamise oskus on ühiskondliku vabaduse, vastutuse ja õigluse oluline tingimus.
I.2.3. Me oleme igasuguse diskrimineerimise vastu. Ühiskond peab kaitsma arvamuste paljususe põhimõtet ja tunnustama vähemusrühmade vajadusi ning õigusi.
I.2.4. Igaüks peab teadma omaenda ja kaaskondsete õigusi ja igaühele peab olema tagatud võimalus oma õigusi kaitsta. Hästi informeeritud ja oma õiguste eest seista oskav kodanik on demokraatliku riigikorra alus.
I.2.5. Demokraatlikud erakonnad on Eesti poliitilise süsteemi aluseks. Erakondade poliitiline vastutus peab valijate ees suurenema. Erakondade tegevus peab olema avalik ja nende poliitilised dokumendid igale kodanikule kättesaadavad.
I.3.Riikluse areng
I.3.1. Inimene saab end teostada vaid ühiskonna liikmena, sest ainult siis on tal õigus oodata ja võimalus saada ühiskonnalt toetust oma püüdlustele ning tunnustust oma saavutustele. Samas tuleb tal täita oma kohustused ühiskonna ees üldise hüve huvides.
I.3.2. Me soovime Eestit näha majanduslikult eduka ja ühiskondlikule leppele rajatud stabiilse riigina, kus valitseb seadus ja kord; riigina, mis tagab sotsiaalse kaitse ja arenguvõimaluse igale inimesele; riigina, mis kindlustab üksikisiku ja rahva turvalisuse ning soodsa elukeskkonna nii praegustele kui ka järgmistele põlvkondadele.
I.3.3. Meie ideaaliks on partnerlusühiskond, mida iseloomustab vabade ja väärikate, üksteise iseärasusi, huve ja tegevust tunnustavate inimeste ühine tegevus selle ideaali nimel. Inimese väärtust ei saa hinnata ainuüksi tema ärilise edukuse, ametikoha ega poliitilise haarde alusel. Meie eesmärgiks on ühiskonna selline riiklik korraldus, mis vastab selle ühiskonna liikmete loomulikule õiglustundele.
I.3.4. Riik peab seisma üldise hüve teenistuses, täites ülesandeid või osaledes ülesannete täitmisel, milleks erasektor ei ole võimeline või piisavalt tõhus.
I.3.5. Me käsitame Eestit kui demokraatlikku rahvusriiki – riiki, mis kannab edasi eestlaste emakeele, kultuuri ja ajalooga määratud rahvuslikku identiteeti, eristamata seejuures oma kodanike õigusi ja vabadusi nende rahvusliku päritolu alusel.
I.3.6. Me oleme seisukohal, et parlament on lisaks seadusandlikule kogule samavõrd ka rahva esindus. Parlamendiliige on avalikult tegutsev rahva esindaja ja info tema tegevuse kohta peab olema kättesaadav kõigile valijatele.
I.3.7. Me hindame kõrgelt kodanike teenistuses olevat asjatundlikku, kõlbelist ja seaduskuulekat ametnikku. Avalik teenistus peab olema kvaliteetne ning ametnike tegevus peab olema kõigile teada, kontrollitav ja mõistetav. Avaliku teenistuse korrektsus eeldab riigi- ja omavalitsusametnike koolitamist, nende kutsesobivuse korrapärast hindamist ja ametikohtade võistutäitmist.
I.3.8. Me mõistame hukka korruptsiooni ja oleme veendunud, et altkäemaksuvastane võitlus peab olema ühiskonna ja riigi pideva tähelepanu all kui kõlbelise kasvatuse ja õiguskorrast kinnipidamise abinõu.
I.3.9. Demokraatia laiendamine ühiskonnas nõuab võimu ja juhtimise detsentraliseerimist, otsustusõiguse ja vastutuse viimist omavalitsuse ning kodaniku tasandile. Kogukonna liikmena peab igal inimesel olema võimalik kohaliku elu kujundamisest osa võtta.
I.3.10. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad kokku leppima ülesannete jaotamise. Omavalitsus peab lahendama kõiki neid avaliku sektori ülesandeid, mille täitmine on talle jõukohane ja majanduslikult otstarbekas. Et neid ülesandeid täita, peab omavalitsusel olema käsutada piisavalt raha.
I.3.11. Omavalitsuste majanduslike võimaluste erinevuse tõttu on vajalik riigi tulude ümberjaotamine. Riigi ülesanne on seadusega sätestada nõuded ja tingimused, millele peab omavalitsus vastama. Riigi ülesanne on majanduslike vahenditega ergutada omavalitsuste koostööd, nende liitumist või jagunemist, arvestades nii traditsioone, demokraatia arendamise vajadusi kui ka majanduslikku otstarbekust.
I.3.12. Me pooldame kohalike omavalitsusasutuste poolt pakutavate kommunaalteenuste kiiret üleandmist erasektorile ning peame vajalikuks arendada vaid sellist munitsipaalettevõtlust, mis täidab avalikule sektorile pandud ülesandeid.
I.4. Kodanikuühiskonna areng
I.4.1.Me toetame tsiviil- ehk kodanikuühiskonna ja osalusdemokraatia arengut, mis annab igaühele võimaluse kõigil otsusetasanditel kaasa aidata ühiskonnaelu kujundamisele. Me soodustame inimeste koondumist kodanikeühendustesse ja toetame nende algatatud ettevõtmisi ühiskondliku heaolu suurendamisel.
I.4.2. Me toetame keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste koostööd kolmanda sektoriga ning kaasame otsuste tegemisse valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikeühendusi.
I.4.3. Me järgime kõigil ühiskonnaelu aladel naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet. Me toetame naiste elavamat osavõttu juhtimisest ning poliitikast. Me seisame naiste ja meeste võrdsete võimaluste eest tööjõuturul.
